KASK käänu-ja jaaniaeg; 10.-16. juuli; eriti hea on kaduneljapäev 13.07
TAMM 2.-4. juuli; 30. juuli - 2. august
VAHER 20.-26. juul
PÄRNavihta tehakse õitsemise ajal. Rituaalset pärna vihta tehakse kuu loomise ja noore kuuga 17.07 – 19.07. Sobib ka täiskuu aeg 2 - 4. juuli
Suurte päevade ajal 20.-22. juuni tehtud vihas on üheksa väge Vanah kuuh tettü vihah om ütesä rohtu
Vihta tehakse siis, kui lehed on täiskasvanud, välja arenenud aga mitte vanad, ja oksa küljes kindlalt kinni. Igal aastal ja iga puu puhul on parim vihateo aeg pisut erinev. Igal vihategijal on oma teadmised ja kogemused. Ise endale tehtud vihal öeldakse olevat tervendav vägi. Aga igasugune viht ja vihtlemine on parem, kui mitte vihtlemine. Kõige levinum on viha tegemine siis, on kui AEGA või VAJADUS.
Sel, 2023 aastal on Haanjamaal olnud erakordselt kuiv kevad ja varasuvi. Kaselehed on pisikesed ja mõnusat, nahka hellitavat vihta saab hea õnne korral soode servades kasvavatest kaskedest. Tamme, sarapuu, vahtra, pärna, kirsi, õunapuu, sireli, paju ja mustsõstra lehesed on kenasti paisunud. Minu soovitus on sel aastat teha segavihtu. Valmis tehtud viht on hea kiiresti, kahe-kolme ööpäeva jooksul hämaras kuivatada. Vihtade säilitamiseks sobib ühtlase temperatuuriga ruum ja kinnised papihastid, kus mõned õhuavad sees.
Eda Veeroja on tuntud kui suitsusaunaema, keda teles näidatakse ikka pimedas saunas kedagi vihtlemas või purgist rästikurüübet pakkumas. Meile tõttab ta vastu argiaskeldusi katkestades – küll on vaja uue hoone ehitusel töömehi juhendada, küll suitsutatud lihaga tegeleda või järgmistele tulijatele saun valmis seada.
Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala läbiv teema on tänavu töö tandemina. Nädalasse mahub Lõuna-Eestis mitmesuguseid sündmusi, millele paneb reedel Rõuges punkti ettevõtluspäev «Kuis lätt?»
«Tahame teada, kuidas meie ettevõtjatel praeguses muutlikus ja keerulises maailmas läheb ning mis on nende toimetuleku ja edu võti,» selgitas ettevõtluspäeva korraldajate nimel Rõuge valla arendusnõunik Rutt Riitsaar. Tema sõnul lähtusid korraldajad ettevõtluspäeva kava kokkupanekul sellest, et inimesed saaks lähikonnas elavaid ettevõtjaid paremini tundma ning õpiks ka midagi uut.
Olen alati olnud ettevõtlik: pidanud selle teise Eesti vabariigi alguses reisibürood, olnud hotellijuht, aidanud ettevõtjatel käivitada majutusettevõtteid, valida-ja koolitada personali. Olen kirjutanud ja ellu viinud projekte ja kaasa löönud või täide viinud teiste kirjutatud projekte. Olen õpetanud, nõustanud, koolitanud. Olen reisinud ja reisimas, elu ongi reis. Reisima ei pea kaugele aga reisides tuleb tugevdada sidet iseenesega. Et su hing ei jääks maha. Olen ÕPPINUD, ÕPPINUD, ÕPPINUD ja õppimas. Maailma, inimeste, iseenese ja oma lähedaste abil ja kohta.
Armastan hilise sügise vaikust. Puud on alasti ja raagus, loodus on tardunud lumeootuse vaikusesse. Rahu. Liikumatus. Soovideta vaikelu. Just sel ajal oli kombeks oodata lahkunute hingi oma kunagistesse kodudesse või vereliini kaudu lähedaste inimeste teadvusesse käima. Hingedele pandi toitu, neile köeti saun. Lähedaste inimeste ja vereliini sugulaste hinged on alati meie tegemisi turvamas ja toetamas, meile hoiatusi ja endeid jagamas, meie otsuseid suunamas. Hilissügiseses vaikuses ja tardumuses on nende sõnumeid lihtsam märgata. Esivanemate hingedega suhtlemisest on ajast aega loodetud saada juurde elujõudu.
Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.
Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.
Sauna-aasta 2023 alustab maailma esimese on-line sauna ülikooliga!Märtsist Mai lõpuni avab uksed sauna ülikool – loengud toimuvad Zoom keskkonnas teisipäeviti, algusega 19.00. Prii osalemine.
30.05 kell 19 Mooska Suitsusaunatalu pere- ja saunanaine, Eda Veeroja – Saunapärimuse pruukimine tänases päeva
Eda Veeroja on tuntud kui suitsusaunaema, keda teles näidatakse ikka pimedas saunas kedagi vihtlemas või purgist rästikurüübet pakkumas. Meile tõttab ta vastu argiaskeldusi katkestades – küll on vaja uue hoone ehitusel töömehi juhendada, küll suitsutatud lihaga tegeleda või järgmistele tulijatele saun valmis seada.
Sauna ehitamiseks tuleb leida koht, kus ühendus selle ja tolle ilma vahel on hästi tugev. Saun lõpetab taluhoovi, sealt edasi algab midagi muud, see oli üleminek ehk värav, saun püha paigana alati lõpetas midagi: suure töö ja töönädala, haigused, aastaajad, elukaare eri osad. Pärast seda algab midagi uut.
Võrumaal Haanjas, imekauni looduse rüpes Vällamäe jalamil asuv Mooska talu on võtnud südameasjaks ajaloolise Võrumaa suitsusaunakultuuri säilitamise ja levitamise.
Ettevõtmise taga on Mooska talu perenaine Eda Veeroja, kelle jaoks on huvist suitsusauna vastu kasvanud välja igapäevane töö. „See on elustiil. Kui midagi nii väga armastad ja sellega tegeled, siis kuigi palju kõrvale tegevust ei mahu,” ütleb ta. Talu õuel on kolm sauna, kaks on saunatamiseks ja üks liha suitsutamiseks. Lisaks aidaruum, kus saunalised saavad riietuda. Hoovi on kaevatud tiik, kuhu saab iga sauna juurest sisse hüpata. Algselt oli see soine koht. Võrumaa maastik ongi ju selline, kus künkad vahelduvad sooga. Tiigis elavad kogred, ahvenad, linaskid ja isegi jõevähid. „Võtsin täna hommikul lillekastmisvett, vähi sõrad vaatasid vastu,” sõnab Eda. Kuigi ta püüab ka kala, siis oma tiigist ta saaki ei püüa. „Need ju mu oma koduloomad,” põhjendab Eda.
Mõni aeg ja mõned saunad on möödas suurel ekraanil igat keharakku liigutanud Anna Hints dokumentaalfilmi Savvusanna sõsarad vaatamisest. Võimas film, võimas heli-ja pildikeel, võimsad naised ja lood. Palju vastuolulisi mõtteid ja tundeid, arutelusid peres, saunaliste ja võhivõõrastega, meeste ja naistega. Suur ongi see kunst, mis äratab tunded ja algatab mõttevahetuse. Sama sügav, kui film, oli ka intervjuu Anna Hintsiga ETV saates OP. Soovitan soojalt järelvaadata.
Minult on palju küsitud, et MIDA te seal suitsusaunas kolm-neli tundi teete? Just seda suitsusaun oma hämaras intiimses teebki. Lõdvestab oma soojas embuses ja võimaldab ausat ja alasti ühendust iseendaga. Meil kõigil on juured, perede lood ja väärtused, meiega on juhtunud ja juhtub tänagi just see, mis juhtub. Kevadine aeg on hea ärkamiseks ja igas saunas tekkivaks uueks alguseks. Sauna rambes, hinnanguteta ja armastavas lõdvestuses, pikkades väljahingamises ja saunasõnades puhastub kõik läbielatu saunapõrandasse.
Kunagi lapsena, küsisin tädi Juulilt, et kui kõik me oma hädad ja haigused saunapõrandasse laseme vajuda, kas siis kunagi saab saun nii täis, et me enam sauna ei mahugi? Tädi Juuli muheles ja vastas, et Maaema puhastab meie valud ja vaevad ning kasvatab kevadel meie muredest metsa alla sinililled. On sinililleaeg. Imetledes tärkavaid sinililli austan inimesi, kes on sauna ja ennast niipalju usaldanud, et tihti põlvkondi kestnud kannatustele leevenduse leidnud.
Mooska perel on hea meel teatada, et tänavu toimub Haanjamaa suitsusauna nädal juba viiendat aastat järjest. Traditsiooniliselt on võimalik osa saada erinevatest suitsusauna teemalistest töötubadest, saunast ja saunakultuurist endast, suvõtarõst ning paljust muust.
Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja!
Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta märtsis.
Mõte suitsusaunakombestiku kaitsmisest UNESCO abil tekkis mul 2008 aasta talvisel pööripäeval. Tuli äratundmine, et meile igapäevane suitsusaunakultuur on haruldane ja kiiresti kaduv osa maailma elurikkusest, mida tuleb kaitsta. Järgmisel päeval kirjutasin oma g-maili allkirja lisaks oma nimele ja telefoninumbrile: „Suitsusaun UNESCO kaitse alla!" Kuu aja jooksul oli e-kirja allkiri alustanud midagi suurt. Ma sain e-kirju ja telefonikõnesid suitsusauna kultuuri kaitseks.
Vihtlemine soodustab higistamist, sest viht ajab laiali keha ümber paikneva külmema isoleeriva õhukihi ja toob leiliruumi kuuma õhu keha pinnale; võrdub kerge massaažiga, avab nahapoorid, eemaldab surnud naharakke ja mustust; ergutab vereringet ja mõjub lõõgastavalt kogu organismile; paranevad uni, meeleolu ja mõttetegevus; väljuvad toksilisi aineid ja kiireneb ainevahetus; lihaste-liigeste töövõime taastub.
KASK käänu-ja jaaniaeg; 10.-16. juuli; eriti hea on kaduneljapäev 13.07
Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.
Mõni aeg ja mõned saunad on möödas suurel ekraanil igat keharakku liigutanud Anna Hints dokumentaalfilmi 