KASK käänu-ja jaaniaeg; 10.-16. juuli; eriti hea on kaduneljapäev 13.07

TAMM 2.-4. juuli; 30. juuli - 2. august

VAHER 20.-26. juul

PÄRNavihta tehakse õitsemise ajal. Rituaalset pärna vihta tehakse kuu loomise ja noore kuuga 17.07 – 19.07. Sobib ka täiskuu aeg 2 - 4. juuli

Suurte päevade ajal 20.-22. juuni tehtud vihas on üheksa väge Vanah kuuh tettü vihah om ütesä rohtu

Vihta tehakse siis, kui lehed on täiskasvanud, välja arenenud aga mitte vanad, ja oksa küljes kindlalt kinni. Igal aastal ja iga puu puhul on parim vihateo aeg pisut erinev. Igal vihategijal on oma teadmised ja kogemused. Ise endale tehtud vihal öeldakse olevat tervendav vägi. Aga igasugune viht ja vihtlemine on parem, kui mitte vihtlemine. Kõige levinum on viha tegemine siis, on kui AEGA või VAJADUS.

Sel, 2023 aastal on Haanjamaal olnud erakordselt kuiv kevad ja varasuvi. Kaselehed on pisikesed ja mõnusat, nahka hellitavat vihta saab hea õnne korral soode servades kasvavatest kaskedest. Tamme, sarapuu, vahtra, pärna, kirsi, õunapuu, sireli, paju ja mustsõstra lehesed on kenasti paisunud. Minu soovitus on sel aastat teha segavihtu.
Valmis tehtud viht on hea kiiresti, kahe-kolme ööpäeva jooksul hämaras kuivatada. Vihtade säilitamiseks sobib ühtlase temperatuuriga ruum ja kinnised papihastid, kus mõned õhuavad sees.

Kerget lõunõt!

Saunakütmise kõrvalt saa ei muud tööd teha, see on ikka omaette hool ja tegemine. Tihti on saunaomanikel välja kujunenud omad kindlad kütmise ja tuulutamise tavad. Hea suitsusauna kütmiseks ja selitamiseks varu piisavalt aega Järgnevalt mõned olulisemad tarkused.

Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala läbiv teema on tänavu töö tandemina. Nädalasse mahub Lõuna-Eestis mitmesuguseid sündmusi, millele paneb reedel Rõuges punkti ettevõtluspäev «Kuis lätt?»

«Tahame teada, kuidas meie ettevõtjatel praeguses muutlikus ja keerulises maailmas läheb ning mis on nende toimetuleku ja edu võti,» selgitas ettevõtluspäeva korraldajate nimel Rõuge valla arendusnõunik Rutt Riitsaar.
Tema sõnul lähtusid korraldajad ettevõtluspäeva kava kokkupanekul sellest, et inimesed saaks lähikonnas elavaid ettevõtjaid paremini tundma ning õpiks ka midagi uut.

Loe edasi Lõuna-Eesti Postimehest. Autor Timo Saluveer. Foto Arvo Meeks.

Mooska talus korraldatakse ka lihasuitsutamise õppepäevi. Kui soovid omandada lihasuitsutamise tarkusi, võta taluga ühendust. Suitsutamiseks tuleb kaasa võtta soolatud lihatükk (või kaks), mille kaal on 4-5 kg. Suitsutamiseks sobivad esi- ja tagasingitükid, selja-ja kaelakarbonaad. Kamar on soovitav lihale alles jätta.

Kuidas liha soolata?

Kuivsoolamine jämeda (mere)soolaga

Ühe kilogrammi liha kohta tuleb võtta 25-30 grammi soola. Lihatükid hõõruda võimalikult ühtlaselt soolaga sisse ja panna tihedalt nõusse. 4–5 - kilone lihatükk sooldub 3 -4 ööpäeva. Hea on, kui liha on nõu põhjas oleval alusel nii, et lihast tilkuv vedelik nõrgub anuma põhja. Sobivaimaks temperatuuriks sellise sooldumise puhul loetakse 4 - 10 plusskraadi (tavaline külmik).

Märgsoolamine

Jääkülma vette lahustatakse jäme (mere)sool vahekorras 10 liitrit vett ja 2 kg soola. Soolvesi tuleb valmistada niisuguse tugevusega, et soolvette pandud toores terve ja pestud kanamuna tõuseb vee peale. Soolvesi tuleb valada jahutatud lihale nii, et see kataks liha täielikult, vajadusel panna lihale vajutus (et liha püsiks soolvees). 4 - 5 -kilolist lihatükki hoida soolvees temperatuuril pluss 4 - 10 kraadi 3-4 ööpäeva. Selline liha saab soolane.

Kes nii soolast ei soovi, võib panna ka vähem soola, muna jääb poolde pange hulpima. Sooldumise aeg ja temperatuur ikka sama. Kui vesi muutub punaseks (veri ja koemahlad), siis tuleb see soolvesi ära valada ja teha uus.

Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja!

Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta märtsis. 

Mõte suitsusaunakombestiku kaitsmisest UNESCO abil tekkis mul 2008 aasta talvisel pööripäeval. Tuli äratundmine, et meile igapäevane suitsusaunakultuur on haruldane ja kiiresti kaduv osa maailma elurikkusest, mida tuleb kaitsta. Järgmisel päeval kirjutasin oma g-maili allkirja lisaks oma nimele ja telefoninumbrile: „Suitsusaun UNESCO kaitse alla!" Kuu aja jooksul oli e-kirja allkiri alustanud midagi suurt. Ma sain e-kirju ja telefonikõnesid suitsusauna kultuuri kaitseks.

Vana Võromaa suitsusauna tava on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Suitsusaun on Eestlasele ajast-aega olnud hingepide. Suitsusaun lõpetab. Suitsusaun püha koht, kus hoitakse vaikust, suheldakse oma ihu, hinge, looduse ja esivanematega. 

Vihta tegema minnes rahusta oma meel ja hoia mõttes inimesed, kellele vihta teed ning tervistavad soovid, mida vihalt ootad. Kuufaasid on olulised aga jälgida tuleb looduse arengut. Alati võib teha värskeid vihtu kohe kasutamiseks. Talviseks kuivatatud vihaks on vaja, et puu leht või taim oleks täiskasvanud. Värskeid vihtu ei panna vette vaid tuuakse sauna vihtlemise ajaks ja viheldakse kuivalt. Värskele vihale piisab leili niiskusest ja kehast tulevast niiskusest.