KASK käänu-ja jaaniaeg; 10.-16. juuli; eriti hea on kaduneljapäev 13.07

TAMM 2.-4. juuli; 30. juuli - 2. august

VAHER 20.-26. juul

PÄRNavihta tehakse õitsemise ajal. Rituaalset pärna vihta tehakse kuu loomise ja noore kuuga 17.07 – 19.07. Sobib ka täiskuu aeg 2 - 4. juuli

Suurte päevade ajal 20.-22. juuni tehtud vihas on üheksa väge Vanah kuuh tettü vihah om ütesä rohtu

Vihta tehakse siis, kui lehed on täiskasvanud, välja arenenud aga mitte vanad, ja oksa küljes kindlalt kinni. Igal aastal ja iga puu puhul on parim vihateo aeg pisut erinev. Igal vihategijal on oma teadmised ja kogemused. Ise endale tehtud vihal öeldakse olevat tervendav vägi. Aga igasugune viht ja vihtlemine on parem, kui mitte vihtlemine. Kõige levinum on viha tegemine siis, on kui AEGA või VAJADUS.

Sel, 2023 aastal on Haanjamaal olnud erakordselt kuiv kevad ja varasuvi. Kaselehed on pisikesed ja mõnusat, nahka hellitavat vihta saab hea õnne korral soode servades kasvavatest kaskedest. Tamme, sarapuu, vahtra, pärna, kirsi, õunapuu, sireli, paju ja mustsõstra lehesed on kenasti paisunud. Minu soovitus on sel aastat teha segavihtu.
Valmis tehtud viht on hea kiiresti, kahe-kolme ööpäeva jooksul hämaras kuivatada. Vihtade säilitamiseks sobib ühtlase temperatuuriga ruum ja kinnised papihastid, kus mõned õhuavad sees.

Kerget lõunõt!

Saun on meiekandis üks parimaid viise ihu ja hinge puhkuseks ja puhtuseks. Hea põhjaliku saunaskäigu süda on vihtlemine.

 Parim aeg viha tegemiseks on selgel päikeselisel päeval, pärast kaste kuivamist. Palu puudelt luba okste võtmiseks. Võta oksi nii, et puu allesjäänud oksad saavad kasvamiseks jõudu ja valgust juurde. Täna puud vihaleheste, tervise ja elujõu eest! Vihta tee noortest okstest aga mitte tänavustest kasvudest või vanadest, puitunud okstest. Lehesed jäta tunniks kohanema, siis alusta vihategu. Lehesed ootavad vihaks saamist varjus õhukese kihina, et ei kuumeneks. Läikiv, ilus lehepool jäta sissepoole, pahupool väljapoole, vastu nahka. Hää viht on painduv, kerge ja vihtleja suurust arvestav (viha pikkus on küünarnikist sõrmedeni). Vihateost ülejäänud lehed on head jalavannideks või loputusveeks saunas.

Vana Võromaa suitsusauna tava on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Suitsusaun on Eestlasele ajast-aega olnud hingepide. Suitsusaun lõpetab. Suitsusaun püha koht, kus hoitakse vaikust, suheldakse oma ihu, hinge, looduse ja esivanematega. 

Vihta tegema minnes rahusta oma meel ja hoia mõttes inimesed, kellele vihta teed ning tervistavad soovid, mida vihalt ootad. Kuufaasid on olulised aga jälgida tuleb looduse arengut. Alati võib teha värskeid vihtu kohe kasutamiseks. Talviseks kuivatatud vihaks on vaja, et puu leht või taim oleks täiskasvanud. Värskeid vihtu ei panna vette vaid tuuakse sauna vihtlemise ajaks ja viheldakse kuivalt. Värskele vihale piisab leili niiskusest ja kehast tulevast niiskusest.