Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst "Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine"
Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on "surnud", seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 36X47 cm, tušš.
7 üksikjoonist: 1) Lagedi sauna eestvaade 2) Lagedi sauna otsavaade 3) sama sauna pikilõige 4) sama sauna ristlõige 5) sama sauna põhiplaan 6) sama sauna ahi 7) aken? Topo.
Ambla kihelkond Karkuse küla Lagedi talu.
Kunstnik Marta Püümann, 1924
Kommentaar: EJ 21. ERMi stipendiaadi Marta Püümanni joonised ehitustest Ambla kihelkonnas 1924.a. 5 lehte 36x47 cm. Hind kr. Etn. jooniste päevik nr 21. Katalooginud 10.05.33.a. K.Moor
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 30x21 cm, tušš.
2 üksikjoonist: 1) sauna põhiplaan, M 1:50, 2) sauna läbilõige.
Saun kuulus külakoolile. Torma khk Lohusuu vald Reastvere küla = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Erika Järvekülg, 1969.a
Kommentaar: EJ 290. Järvekülg, Erika joonistused Laiuse ja Torma kihelkondade ehitustest. 46 lehte, 61 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. veebruaris M. Kask.
Haljala khk Palmse vald Sagadi küla Miku talu Joonistas Matti Ruljand, Hillar Jaanus, 1960.a
Kommentaar: EJ 219. Matti Ruljandi ja Hillar Jaanuse joonised Ambla, Haljala, Harju-Jaani, Helme, Iisaku, Jõhvi Kadrina, Kambja, Karula, Kuusalu, Lüganuse, Otepää, Põlva, Rõuge, Sangaste, Urvaste, Vastseliina. Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja kihelkondade ja Läti NSV Uumuli mõisa ehitustest, sepatööst, mööblist, valgustusest, põllundusest ja toidumajandusest 1960.a. suvel. 261 lehte. Kirjeldus vt EA 78 lk 58-317. Etnograafiliste jooniste päevik 1960.a. novembris H. Haljaste.
Ehit. 1898.a Laudkatus ja põrand. Esik laeta. Saunal palklagi. Lahtise kerisega suitsusaun. Suitsuauk on ühenduses puukorstnaga.
Laiuse khk Laiuse-Tähkvere vald Reastvere küla Hansu-Märdi talu = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Taivo Toomemets, 1969.a.
Kommentaar: EJ 288. Toivo Toomemetsa joonised Laiuse ja Torma kihelkonna ehitustest (saunad, sepikojad, veski). 38 lehte., 71 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. jaanuaris M. Kask.
Kui soovid oma saunale anda omapärase stiilse välimuse, siis kasuta saunalava ning sauna seinte ja lagede viimistlemiseks Saunapeitsi. Antud peits on lahustibaasiline peits. Tänu vaigu- ja linaõlisisaldusele peab antud peits ka karmides saunatingimustes hästi vastu.
Saunapeitsi kasutamine
Eeltöötlus: Puhasta vanad viimistletavad pinnad kõigepealt lakkidest ja muudest eemaldatavatest ainetest. Puhasta järele jäänud pind lihvpaberiga ja eemalda lihvtolm.
Kasutamisjuhend: Ei lahjendata. Loksuta hoolikalt enne kasutamist. Saunapeitsi kantakse peale pintsli või puuvillase lapiga. Eemalda liigne peits 1 – 2 minuti pärast puhta puuvillase lapiga. Et saavutada tumedam ja vastupidavam pind, töötle puitpinda 2 korda. Vajadusel teosta õrn vahelihv enne teise peitsi kihi pealekandmist.
Viimistle peitsitud saunalava 3 tunni pärast Amello Saunalava Immutusainega ning sauna seinad ja laed Amello Puiduõliga.
Toonid: suitsusauna must, tamm
Saunapeitsiga on võimalik anda uuele haava- või lepapuidule omapärane tume välimus. Ühtlasi on võimalik Saunapeitsiga üle viimistleda vanemad saunapinnad andes neile stiilse värske välimuse.
Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Iga saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse, põhiosa hea leili saamisel on õigesti ehitatud saunaruumil. Saunatüüpidest on tuntumad vene, rooma, türgi ja soome saunad. Korralikus saunas peaksid olema siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ja hea, pidevalt köetav keriseahi, mis ühtaegu parandab ka sauna ventilatsiooni.
Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 42x29,6 cm, koloreeritud tušš.
Allikas: